Untitled-1
Untitled-1
Untitled-1

Püsiekspositsioon

Esimene püsiekspositsioon läbi kahe korruse annab põgusa ülevaate alates piimandusalase tegevuse algusest mõisameiereide näol (esimesed asutati 1850.a. Vaidas ja Kundas) ning piimanduse arengust taludes XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses. Välja on pandud taludes kasutusel olnud puidust piimatöötlemisseadmed, aga ka hiljem kasutusele võetud metallist koorelahutajad ja võimasinad.

Jäädvustatud on piimandusalase hariduse omandamine, täiendkoolitus ning Eesti mainekamate piimandusteadlaste uuringud. II korruse viimases saalis saab ülevaate ühispiimatalituste kujunemisest Eestis alates 1908.a. Kuna esimesed ühistegelikel alustel rajatud ühispiimatalitused töötasid käsitsi, olid ka seadmed käsiajamiga – “Victoria” tüüpi võimasinad, Alfa-Lavali käsikoorelahutajad. Enamus ühispiimatalituste võist läks ekspordiks (Saksamaale ja Inglismaale)- välja on pandud Eesti eksportvõi tünn (20,4 ja 50,8 kg).

I korrusel on jäädvustatud ühistegelikel alustel töötanud meierei koos sisseseadega (tegutsesid 1908- 1950.a.) Suurimaks vaatamisväärsuseks püsiekspositsioonis ongi esimesel korrusel asuv meierei sisseseade, mis asub 5 ruumis- piima vastuvõturuumis, tööstusruumis, kooreruumis, juusturuumis ja katlamajas.

Peale muuseumi avamist on tegeldud meiereiseadmete restaureerimise ja ülesseadmisega. Nii on meierei piima vastuvõturuumis paika pandud piimakaal ja lõssivannid koos kaaludega (lõss tagastati piimatoojatele).

Tööstusruumis on nüüdseks kõik seadmed paigas ning kinnitatud alustele. Paigaldatud on transmissioonivõll koos – ratastega, mis on piimatöötlemisseadmetega rihmülekannete kaudu ühenduses.

Katlamajas asub Imavere Ühispiimatalituse restaureeritud aurukatel “Pauksh” aastast 1926 ning jõumasin tollasest Franz Krulli masinatehasest. Jõumasinalt läheb rihmülekanne transmissioonivõllile. Seega saab visuaalsel teel ülevaate, mismoodi piimatööstuse seadmed XX sajandi alguses asetsesid ja kuidas nad töötasid.

FinlandRussiaEnglish