Sõna “kohuke” on 1972 aasta sõnavõistluse tulemusena kasutusele tulnud ja käibesse kinnistunud uudissõna. Enne seda kasutati nimetusena Kohupiimajuustuke.
Toote venekeelne nimetus- juustuke, tulebki sõnatüvest “juust” Kohukese retsept töötati tollases Nõukogude Liidus välja 1930-datel aastatel. Kohukese segu sisaldas kohupiima, võid ning suhkrut. Esimesed kohukesed polnud üldse mitte magusad, vaid pigem soolased- nende koostises oli pipart ning kaneeli.
Reet Sapas: Glasuuritud kohukesi valmistati Tallinnas 1952.a. jäätise seadmetega ja eskimo jäätise vormidega. Hiljem uues tööstuses (uus kombinaat Tallinnas valmis 1962.a.) kombinaadi ratsionaliseerijad ehitasid uue glasuuritud kohukeste liini. 1968.aastal hakati Viljandi Piimatoodete Kombinaadis uue tootena valmistama 26%-lise rasvasisaldusega glasuuritud lastejuustukesi, mida tehti kuni 1972.a. lõpuni. Lahjat glasuurjuustu toodeti 1972-1974.a 1955.a. toodeti ka Pärnu PTK-s glasuuritud juustukesi. 1967.a. toodeti nii lahjasid kui rasvaseid glasuuritud juustukesi.
1967.a. seoses Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäevaga 1967 lasti juubelipakendis välja glasuuritud juustuke lahja ja glasuuritud juustuke vanilliga. Glasuuritud lastejuustukese tootmist alustati Saaremaa LPTK-s 30.septembril 1968.a., siis kui jäätise tootmine oli talveks lõpetatud. Nii toimus see kuni 1972.aastani, mil jäätise tootmine üldse lõpetati. Siis aga toodeti mõni aasta juustukesi aastaringselt. Saaremaal toodetud glasuuritud laste kohupiimajuustukesed olid 26%-lise rasvasisalduvusega, kaaluga 50 gr. Hind oli 14 kopikat.
Glasuurjuustukesi toodeti tavaliselt laabikohupiimast, mis oli õrnema konsistentsiga ja golloidveski sai selle kergemini peeneks. Juustukesi toodeti vanilli või rosinate lisanditega.
