Kohupiim kuulub hapupiimatoodete hulka ja ta on leidnud laia tarbijaskonna oma toiteväärtuse tõttu. Kohupiima erakordselt väärtuslikud toiteomadused on tingitud tema koostisest. Kohupiimas on valke 14-19%, rasva 9-18%, mineraalainetest kaltsiumi 3 g/kg, fosforit 2,35-4,14 g/kg, rauda 6mg/kg ja magneesiumi 50 mg/kg.
Täispiimast valmistatud kohupiima toiteväärtus on 259 kcal 100 grammi kohta, lahjal kohupiimal 86 kcal 100 g kohta.
Rasvasisalduse järgi jagatakse kohupiim:
1) Rasvane kohupiim rasvasisaldusega 18%;
2) Poolrasvane kohupiim rasvasisaldusega 9%;
3) Lahja kohupiim.
Kohupiima valmistamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid, tuntumad neist on:
1) Kohupiima valmistamine happe-keedumeetodil.
2) Kohupiima valmistamine normaliseeritud täispiimast juuretise, CaCl 2 ja laabi või pepsiini
lisamisega.
3) Rasvase ja poolrasvase kohupiima valmistamine lahjast kohupiimast ja koorest nn
lahusmeetodil.
4) Kohupiima valmistamine perforeeritud pressvanniga kohupiimavalmistajas.
Kohupiimast valmistatakse mitmesuguseid kohupiimajuustukesi: rosinatega ja teiste maitse- ning täidisainetega. Eri liigi moodustavad glasuurjuustukesed, nende tehnoloogia on erinev ja keerulisem kui tavalistel juustukestel. Kohupiima valmistamisel kasutatakse suhteliselt suurt kogust juuretist. Seda põhjustel, et kiireneks kohupiima saamise protsess ja saadaks kvaliteetne kohupiim.
Allikas: Tallinn, 1969.a.; 21 lk; R 635; E.Männik, Tallinna PTK
