Eesti Piimandusmuuseumi territooriumile hakati 2004.a. paigutama suuri ilmastikukindlaid eksponaate. Esimene eksponaat oli mõni aasta varem Saaremaalt saadud  ja oma aja ära elanud roostevaba 10 000 liitrine üldmahuga Taani päritolu võimasin „Kolding“.

1969.a. kuulus Kuressaarele Eestis kolmas koht võitootmisel Viljandi ja Põlva järel. Seetõttu hangiti ka  „Kolding“ võimasin, mis oma 10 000 liitrise  üldmahuga oli Eestis suurim.

1970.a. III kvartalis oli ette nähtud juurutada Türil „Kolding“ kaksikkoonilise tünniga võimasin mahuga 10000 l. Võimasina saabumisel sekkus aga Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium ning seade suunati hoopis Saaremaale.  Nii saadigi 1970.a. aasta lõpus  võimasin „Kolding“, millega hakati Kuressaare kesktööstuses 1971.aastast võid valmistama. Teist samasugust võimasinat käis 7.veebruarll 1979.a. Tõrvast oma meestega toomas Helmut Rasu. Need olid Eestis ainsad seda tüüpi võimasinad.

Valmar Agapuu meenutab:

„Kolding võimasinad olid suured ja ilusad.  Võitegusid tehti nendega poole vähem kui Saksa DV BFA-dega. Koldingute nõrgaks kohaks  olid käigukasti hammasrataste fikseerimise külgstopperid.  Pressimisel suure koguse  või kukkumine tünni kaksikkoonuses avaldas tugevat survet viltuste hammastega käigukastihammasratastele, mistõttu fiksaator sageli purunes ja tünn ei liikunud enam.  Hea, et ka teine võimasin oli tagavaraks olemas.“

Mõlemad masinad jäid Saaremaa piimatööstuses seisma 1984.a., kui ehitati uus võitsehh ja pandi üles Tšehhoslovakkia võiliin 2500 kg võid tunnis. Või veeprotsendi ühtlustamiseks jäi kasutusse Koldingu käru kuni uue võiliini tulemiseni 2012.a. Nüüdseks ajaks oli tõusnud roostevaba vanametalli hind ja võimasina käru enam muuseumile ei lubatud saata, vaid anti Kuusikoskile.

Allikas

  1.  Saaremaa piimatööstuse kroonikad 2012-2013, koostaja Arvi Truu
  2. Piimakombinaat Kuressaares 1966-1974.a. , koostaja Arvi Truu
  3. Eesti Piimandusmuuseumi kroonika, koostaja Mai Kukk